Hanna ja Aleksi lood. Sügis ja talv"

Illustreerinud Kadri Ilves.

Raamat ilmus 2013. aastal kirjastuses Tänapäev.

 

Sügise ja talve osas läheb Aleks kooli. Ta võitleb murdvarastega ja mõtleb välja "JAH mängu". Hanna harjutab selles osas näitlejatööd ja rändab üle seitsme mäe. Koos käiakse vaatamas öist tähesadu ja õunaraksus naabri-Olga aias.

~

Aleks seisis taburetil elutoa kõige kõrgema kapi ees ja pobises pettunult: „Siin ka pole.“ Nüüd oli ta siis läbi vaadanud kõik elutoa kapid, rääkimata köögi kappidest ja Aleksi enda sahtlitest.

Ta vaatas pisut pahuralt riiulites seisvaid raamaturidasid ja torises: „Meil ei ole midagi magusat – ei ühtegi kommikribulat või šokolaaditükikest või siis vähemalt rosinaid. Üldse mitte midagi. Kakao sai ka otsa ja isegi šokolaadimoosi ei saa teha.“

Aleks oli maias ja otsustuskindel poiss. Kui ta midagi tahtis, pidi ta seda saama. Täna tahtis ta kommi. Ta võttis riiulist alla ema „Magustoitude kokaraamatu“ ja lappas seda. Oo, see oli hea raamat ja nii ilusate piltidega. Nad olid koos emaga selle raamatu õpetuste järgi igasugu häid asju teinud – beseesid, kirjut koera, maisipulgatorti, jäätist ja isegi lehmakommi ning iiriseid.

Aleks tundis, kuidas suu hakkas vett jooksma. Ta lappas mööda rabarberikoogi ja rosinakukli retseptist. Imetles maasikakuhjaga vahukooretorti ja ohkas raskelt. Ilma ema ja isata neid teha ei saanud, aga kedagi polnud kodus. Isegi Karu oli koos Hanna, isa ja emaga linna kaasa sõitnud. Ta avas uuesti külmkapi ukse ning mõtles: „Mida saab teha munadest, piimast, võist, saiast, leivast, vorstist, juustust, keedetud kartulitest ja peedisalatist? Mitte tuhkagi. Jahust, munast ja piimast saaks muidugi pannkooki teha, aga see pole päris see.“ Aleks võttis külmkapi küljesahtlist välja või ja märkas alles siis oma suureks imestuseks helesinist purgikest, millele oli kirjutatud:  „KONDENSPIIM“.

„Aga kondenspiimast tegi ema ju iiriskommi,“ mõtles Aleks kiiresti. Ta lappas magustoitude raamatust ette iiriskommi retsepti. See oli lühike ja lihtne. Vaja oli vaid magusat kondenspiima ja pisut võid. 

„Väga hea,“ mõtles ta ja sidus ette põlle, mille ema oli talle kui kokandushuvilisele poisile sügisel õmmelnud. Siis võttis ta pisikese poti ja asetas selle elektripliidile.

„Keskmine kuumus,“ mõmises ta ja lõikas võipakist tubli tüki võid. Ta pani selle potipõhja sulama ja avas kondenspiima purgi. Uskuge – see avamine polnud lihtne, aga ta sai sellega hakkama. Ta kallas kondenspiima kleepuva massi võile peale ja limpsis üliettevaatlikult kaanele jäänud magusat kraami. Ettevaatlik pidi ta tõesti olema, sest purgi ääred olid hirmus teravad. Siis kraapis ta lusikaga purgi külgedelt ja põhjast ära viimsegi tilga ja asus potis olevat kraami segama.

Aleksil oli hägune mälestus, et see kommitegemine võttis kaua aega ja ema oli seda tehes päris higine olnud. Ta puhus lusikale ja pistis selle siis prooviks suhu. „Suurepärane! Selle võiks tegelikult kohe praegu ära süüa,“ mõtles ta, aga retsept ütles „vähemalt pool tundi väikesel kuumusel“ ja Aleks tahtis retseptist kinni pidada.

 

Tunnustus: 

2012 – Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev korraldatud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" äramärgitud töö