Illustreerinud Joonas Sildre.

9 - 13 aastastele.

Ilmus 2019. aastal kirjastuses Tänapäev.

 

Amulett avab järk-järgult oma saladused, juhatades lugeja ajarännakul nii minevikku kui ka tulevikku. Pipa, Mattise ja Egoni elu on endiselt täis ohte ja seikluseid. Rändkino etenduse ajal Pipa uimastatakse, posijamoor Kossa kaob jäljetult, koloniaalkauplusesse „Saba & Sarved“ murtakse sisse ja mõisa saabub uus klaveriõpetaja. Algusest peale pole kahtlustki, et kuskil tõmbab niite mustkunstnik Clara.

Fantaasiapõneviku teise osa tegevus toimub aastatel 1903 ja 2059.

»

Ta ootas. Väliselt kannatlikult, sisemiselt äärmiselt kannatamatult. Kirikuesise platsi poolt kostus inimeste hääli. Pisike küünitas end läbi luugipragude vaatama. Seal kogunes suurem rahvahulk. Üks vormimütsiga kloun, kuub valesti kinninööbitud, seletas midagi kätega vehkides ja siis hakkasid kõik asulaserva poole liikuma.

„Neetud idioodid.“ Pisike sülitas. Mattise poole pöörates lisas ta: „Varsti jääd sa siia üksinda. Ma ei tea, kui kauaks. Pühapäeval ikka kellamees tuleb.“

Mattise teada oli Vana-Ants juba pikemat aega raskelt haige, aga Pisikesele polnud mõtet sellest rääkida ja tropi tõttu polnud see ka igatahes võimalik. Võib-olla tuleb keegi kellamehe asemel? Loodetavasti enne pühapäeva.

Pisike võbistas oma võimsaid seljalihaseid ja keskendus ümbrusele. Tornist avanes maaliline vaade rohelusse uppunud majadele, põldudele, aedadele ning suvisele õiteilule. Kuid lokkav loodus oli küll viimane asi, mis mehele huvi pakkus, tema jälgis inimesi, nende liikumiskiirust, -suunda, ärevusastet. Temasugusele oli see alati olnud julgeoleku garantii, ainult valmisolek võis tagada eduka põgenemise või rünnaku.

Umbes poolteist tundi pärast seda, kui rahvahulk kirikuesiselt platsilt minema läks, elavnes Pisike märgatavalt. Üle Hopspelleri kivisilla kihutas kerge kinnine kaarik ‒ tuttava välimusega, kahtlaselt tuttava välimusega. Nii kaugele polnud hästi näha, aga Pisike oletas, et kaarik sõitis mõisa ja selle suurt liikumiskiirust arvestades pidi olema midagi toimumas. Ta tajus seda oma sisemise kõhunahaga, võib-olla soolikatega. Vana tuttav „oht“ tekitas alati sellise tunde, ükskõik millises riigis või kus maailma otsas. Põgenemised ja üle noatera pääsemised olid tema eriala. Pisike heitis pahase pilgu Mattisele. Ja-jah, tõsi, sel viimasel korral läks asi veidi liiga rabedalt. Tegelikult leidis ta, et rahu, aeg ja kindlustunne tuleks vahelduseks kasuks. Ta surus hambad kokku ja mõtles. „Mis siis, kui Clara ilma minuta minema läheb? Mis siis, kui ...?“ Pisike mõtles selle mõtte lõpuni ja siis hakkas tal kiire. Väga kiire.

 

 

Teised kirjutavad:

https://www.tiidekas.com/442353202

https://raamatud.elu24.ee/6567315/kirjanik-jana-maasik-avaldas-hopspelleri-amuleti-uue-poneva-osa

https://www.goodreads.com/book/show/45020397-hopspelleri-amulett-ii-ksik-skelett

 

Vaata ka: https://www.youtube.com/watch?v=iY3XOdcbS0k